Möödus, nagu juba mainitud Ränga Pohmelli tähe all.
Koolituselt tagasi uimates õnnestus näha kuidas ühest eraldusmärkideta autost järsku vilkur katusele pisteti, sireen ulguma pandi ja kohalik kiiruseületaja vasakule tõmmati.
Kuna ihu nuttis ja hing kannatas, siis suundusime wo eestvedamiselt kohalikku delikatessipoodi, kust mina ostsin veini ja wo Camembert juustu, piprasalaamit, pretzeleid ja veel ühte teist. Hotellis selgus, et selle taskunoa küljes, mille ma reisikotti viskasin, siiski ei ole punnivinna. Pärast 15 minutit ponnistusi, mis päädisid korgi pudelisse lükkamisega, esitasin ma endale küsimuse: “Miks kuradi päralt me ei helista toateenindusse ja nõua punnivinna?” Pohmellis inimene on ikka lammas. Üldiselt, kosutanud ennast veini ja delikatessidega, suundus iga roju oma tuppa lamamisharjutustele.
Mina käisin kella 21.30 paiku veel korra väljas ja tõin endale Green Mingiasi nimelisest einevõileivaurkast ühe rammusa võileiva. Paraku sain sellega korraliku tünga 
Nimelt usaldasin ma liialt oma nägemismeelt, vaatasin, et on kebabi ja fetaga võileib nimega “Mediterranean”. Hui oli kebabiga. Olid hoopis need grillitud seened, mida kohalikud armastavad. Aga noh, sisse ta läks, ikkagi 5 EUR.
Sihuke asi oli ka veel, et päevakerjuse, uskumatult räpase, loteasendis kükitava vanamehe, kellel oli ühes jalas sandaal ja teises pläta, oli vahepeal välja vahetanud öökerjus. Mustas nunnarüüs, umbes 120 cm pikk kräbe vanaeit, kes ulgus kreeka keeles midagi arusaamatut kõikseeaeg, kui ma rohelist tuld ootasin. Kuna mulinast sai siiber, siis andisn talle on pisikesed eurosendid (mingi vist umbes 5 ja 10 sendised).
Päevakerjus:
Rohkem nagu ei juhtunudki midagi huvitavat.
Täna õhtul on plaanis minna ja vahemeri ära vaadata, eks näis mis sellest tuleb. Edit: hui mingi Vahemere äärde jõudsime, a savi!
